Mis aitaks lõpetada ülemõtlemise?

Mis hoiab meid tagasi elamast elu mida me tõeliselt soovime? Üheks põhjuseks on üks väga levinud ja kahjuks hävitav põhjus, see on ülemõtlemine. Inimene võib ka väikesed teemad mõtelda väga suureks ning ühe väikese probleemi keerulisemaks kui see tegelikult on. Ning meil on võime ka positiivne mõte vahel negatiivseks mõtelda juhul kui ärevus hakkab võimust võtma. Asjade üle analüüsimise tõttu võib kaduda nauditavad õnnehetked. Mida teha aga mõtetega mis meie üle võimust võtavad? Kuidas neid mõtteid maandada, et saaksime elada õnnelikumalt ja kartmatult?

Võimalus on vaadata asju laiema perspektiiviga. Elu pisiasjade üle mõtlemise lõksu on väga kerge langeda. Seega kui millelegi mõtlete ja ei saa aru mis väärtuse see annab, siis küsi endalt küsimus.  Kuidas see tegevus mõjutab minu tegevust viie aasta (nädala) pärast? Perspektiivide laiendamine aitab meil lahti lasta hetkeolukorrast ja vaadata läbi kaugema tuleviku lahendamist vajavale teemale. See tegevus aitab lõpetada pisiasjade osas ülemõtlemise ja suunata aja ja energia tegevusele mis meie tulevikku mõjutab.  Väikeste otsuste vastuvõtmiseks  (lähen nõusid pesema, vastan e-kirjale, lähen trenni jne) jaoks ei tohiks kuluda üle 30 sekundi. Suurtemate otsuste tekkimiseks mille läbimõtlemiseks läks varem aega  mitu päeva või nädalat, püüa otsused tekitada 30 minuti jooksul või hiljemalt päeva lõpuks. 

Stress tekitab samuti ülemõtlemist (ka vastupidi) ja sellest tulenevaid pingelisi olukordi. Me ei saa täielikult vältida stressirohkeid päevi, kuid saame minimeerida nende arvu oma aastas. Stressi välitimise üks võimalus on alustada oma päevi positiivselt. See kuidas te oma päeva alustate annab tõuke tervele päevale. Püüa hommikukohvi juurde lugeda vaid positiivseid uudiseid,  tegele hommikuti teadlikult positiivselt mõjuvate tegevustega. 
Abiks ülemõtlemise vähendamisele on ka ülesannete selge haldus. Võta ette üks ülesanne korraga. See tegevus aitab päeva jooksul hoida fookuse terava ja kõige olulisemad asjad lõpuni viia. Oluline on võtta teadlikult pausid ülesannete vahel, et organismil oleks aega ennast laadida ja ettevalmistada uueks ülesandeks. See kitsa fookusega mõtteviis aitab selgelt ja otsustavalt mõelda ning vältida ülemõtlemist ning stressi. Süstematiseerige kõik oma igapäevategevused. Liiga palju infot, liiga palju suhtluskanaleid, liiga palju paralleeltegevusi on üks ülemõtlemise allikas. Loo endale oma süsteem kus oled aega jätnud kõigile olulistele tegevustele sinu jaoks. Määra ajaline maht kui palju sa mingile tegevusele panustad ning ole valmis selleks, et mõni tegevus tuleb ümber planeerida. 

Ainult mõtlemisest ja planeerimisest on üksi vähe, hakka tegutsema. Ükski asi ei saa tehtud kui sellega algust ei tee. Kui on teada kuidas ja mis hetkel midagi teha, siis on suurem tõenäosus tegevusega õigel hetkel alustada ning lõpuni jõuda. Planeeritud ajal tegutsemine ja tähtaegade määramine võimaldab meil endal elada stressivabamalt ja ei põhjusta ülemõtlemist. Tasa sõuad, kaugele jõuad! See lause on paljudele meile tuttav, aga mida see ikkagi siis tähendab?  Eklektiline, läbimõtlematu, kiire ning samaaegne mitme ülesande täitmine tekitab pigem ülekoormust,  vastuolu ja hirmu nende täitmise ees. Väikeste sammudega, süsteemne, järjepidev edasiliikumine viib sageli kiiremini ja kvaliteetsemalt tulemuseni.

Paljud meist soovivad omada täielikku kontrolli mingite protsesside üle. Saage aru, et me ei saa kõike kontrollida. Pidev ülevaate saamise vajadus, kontrolli mehhanismide sissetoomine, liigne analüüsimine on märk soovist protsessi üle täielikku kontrolli võtta. Lõpeta asjade üle kontrollimine, sest keegi meist ei näe võimalikke tekkivaid stsenaariume ette. Mitte keegi meist ei soovi eksida, paista rumalana või ebaõnnestuda, aga kontrolli haaramisega me seda ka ei väldi. Kõik kes midagi teevad võivad eksida. Ei ole maailmas inimesi kes ei oleks ebaõnnestunud. Oluline on see, et selleks ebaõnnestumiste tuleb õppida, lasta teistel õppida ja mitte seda jääda analüüsima/kontrollima ja mis veel hullem süüdistama. 

Õige hetk aeg maha võtta oleks olukorras kus sul puudub lahendus. Vahel kui oleme näljased või unised, siis hakkavad meie peas ringlema erinevad mõtted ja enamus neist negatiivsed. Selleks, et neid tõrjuda peame teadlikult nende mõtetega tegelema. Üks võimalus on teadlikult ütelda endale, et ei ma ei hakka nendele teemadele mõtlema praegu vaid tegelen sellega hetkel kui mu mõistus töötab paremini. Nende mõtteviiside toimima saamiseks on vaja harjutada, aga kui neid nõuandeid kasutada, siis hiljem teemade juurde tagasi tulles tunduvad nad pea poole võrra tähtsusetumad või isegi olematud. Ja kui tegemist on ikkagi tõelise probleemiga, siis saabki sellega tegelda siis kui mõte on puhanud.

Veel üks lõks kuhu võime olla mõned korrad kukkunud ja mis on põhjustanud ülemõtlemise on see, et oleme andnud võimu hirmule. Võime luua katastroofi stsenaariumeid kui mõnda hirmumõttesse kinni jääme. Kuid peaksime endalt ausalt küsima sel hetkel: “Ütle ausalt, mis on halvim, mis võib juhtuda?”. Kui oleme aru saanud, et mis on halvim mis võib juhtuda, siis on meil aega mõtelda, et mida saame teha selleks, et seda halvimat ei juhtuks. Olete te märganud ka seda, et halvim mis juhtuda saab ei ole tavaliselt üldse nii hirmutav kui see mida meie mõistus genereeris hirmuolukorras. Sellistes teemades selguse leidmine võib võtta vaid paar minutit, aga säästab palju aega ja kannatusi.

Tee trenni, see võib küll kummaline sõnaühend olla kui räägime ülemõtlemisest. Aga tõsi on see, et trenni tegemine aitab kaasa ülemõtlemise vähendamisele. Treening aitab vabastada sisemistest pingetest ja pakub ajule hoopis teistlaadset tegevust kui ülemõtlemine. Lisaks sellele on pärast trenni keha energiat täis ja vaim valmis tegutsema.
Maga kvaliteetselt ja pikalt.  Mulle tundub, et see on üks kõige sagedamini tähelepanuta jäänud tegur on kvaliteetne uni. Puhanuna hoiame positiivset mõtteviisi ja ei eksi negatiivsetesse mõtlemisharjumustesse. Kui me pole piisavalt maganud, siis muutume haavatavamaks, ei mõtle nii selgelt ja eksime uitmõtetesse. Mis siis aitab paremini magada: jahe ja vaikne keskkon. Oluline on ka see, et me ei sunniks ennast magama, sest voodis vedelemine ei tekita muud kui liigselt ülemõtlemist.

Elame oma elu praeguses hetkes mitte minevikus või võimalikus tulevikus. Aeg mis kulub mõtlemisele kuidas oli või kuidas olla võiks peaks kuluma hoopis hetkes elamisele. Üks võimalus olla hetkes on võtta elamise tempo aeglasemaks. Liigu aeglasemalt, räägi aeglasemalt, sõida aeglasemalt. Naudime hetki kus me oleme ja tuletame endalse seda ka meelde kui hambapesu ajal mõte hakkab hommikusöögile liikuma. Või jalutades tööle suuname pilgu enda ümber ja saame teadlikult osa keskkonnast kus viibime ilma podcasti kõrvaklappides kuulates. Tunneta, kuula, vaata, nuusuta ning naudi aega ja ruumi. 

Mida rohkem meie ümber on inimesi kes asju üle ei mõtle, seda lihtsam on meil endal olla. Veeda aega koos inimestega, kes ei mõtle üle pakkudes ka ise neile väärtust olles vaba ülemõtlemisest.